Lähemalt: depressioon
Püsiv kurbus, huvi kadumine, väsimus, unehäired või keskendumisraskused nädalate vältel võivad olla depressiooni tunnused. Psühhoteraapia on tõhus ravi, üksi või koos psühhiaatri või arsti määratud ravimitega. Kui teil on mõtteid endale haiget teha, võtke kohe ühendust hädaabiteenistuse või kriisitelefoniga.
Kliinilised psühholoogid on psühholoogid, kellel on erialane väljaõpe vaimse tervise probleemide hindamiseks, diagnoosimiseks ja raviks, alates ärevusest ja depressioonist kuni keerulisemate seisunditeni. Mõnes riigis on see reguleeritud tervishoiueriala; Therapy247 kontrollib registreeringut.
Vaimse tervise abi saamine – Eesti
Avalik tervishoiusüsteem · Tervisekassa
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad. Lisateave
Kuidas kontrollida, et spetsialistil on õigus tegutseda
- Eesti Psühholoogide Liit (Estonian Union of Psychologists), occupational qualification register. Üldine ametinimetus „psühholoog“ ei ole kaitstud. Kliinilistel psühholoogidel on kutsetunnistus (kliiniline psühholoog, tase 7, spetsialiseerumistega nagu kliiniline psühholoog-psühhoterapeut või neuropsühholoog), mis on kantud riiklikku kutseregistrisse; kontrollige tunnistust sealt.
Kindlustus ja hüvitised
Ravikindlustus katab psühhiaatrilise abi ning saatekirjaga kliinilise psühholoogi teenuse või psühhoteraapia lepingulistel teenuseosutajatel; saatekirjata erasessioonide eest tasute ise.
Kiire abi – Eesti
Kui teie või kellegi teise elu on ohus, helistage kohe hädaabinumbrile. Need teenused aitavad igal ajal:
- 112 · Emergencias
- 116 123 · Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon
- 655 8088 · Eluliin
Teave üle vaadatud novembris 2026 · Allikad: terviseamet.ee, tervisekassa.ee
Märgid, millele tähelepanu pöörata
Igaühel on masendunud päevi, eriti pärast tagasilööki. Abi tasub otsida, kui kurbus, tühjustunne või ärrituvus kestavad suurema osa päevast nädalate kaupa, kui kaotate huvi asjade vastu, mis teile varem meeldisid, või kui märkate muutusi unes, isus, energias või keskendumises. Väärtusetuse- või süütunne, tunne, et miski ei parane, ning inimestest eemaldumine on samuti levinud märgid.
Mis aitab: ravi ja spetsialistid
Psühhoteraapia on depressiooni tõhus ravi. Kognitiiv-käitumisteraapial (KKT), käitumuslikul aktiveerimisel, interpersonaalsel teraapial ja mõnel psühhodünaamilisel lähenemisel on hea tõenduspõhisus. Teraapiat pakuvad psühholoogid, kliinilised psühholoogid ja psühhoterapeudid; psühhiaater või perearst saab hinnata, kas ravimid on asjakohased, mida sageli kaalutakse mõõduka või raske depressiooni korral. Teraapia ja meditsiinilise jälgimise ühendamine on levinud ja võib hästi toimida.
Millal otsida kiiret abi
Kui mõtlete enesetapule, teil on plaan või tunnete, et võiksite endale kahju tegemise mõtete järgi tegutseda, võtke kohe ühendust kohalike hädaabiteenustega või minge lähimasse erakorralise meditsiini osakonda. Kui muretsete kellegi teise pärast, jääge tema juurde, kui see on ohutu, ja otsige kohe abi. Kellelegi lähedasele oma tunnetest rääkimine on oluline esimene samm.
Mida saate vahepeal ise teha
Väikesed sammud loevad: püüdke tõusta iga päev umbes samal ajal, minna õue, natuke liikuda, süüa regulaarselt ja teha üks jõukohane tegevus, mis varem pakkus teile mingit rahulolu, isegi kui teil pole tahtmist. Vältige alkoholi kasutamist toimetulekuks. Hoidke ühendust vähemalt ühe inimesega, keda usaldate, ja olge enda vastu kannatlik, kuni otsite professionaalset tuge.
Millega tegeleb kliiniline psühholoog?
Kliiniline psühholoog hindab, diagnoosib ja ravib vaimse tervise probleeme lastel, täiskasvanutel või eakatel. Igapäevaselt viib ta läbi kliinilisi intervjuusid, kasutab valideeritud küsimustikke ja teste, sõnastab, mis probleemi alal hoiab, ning rakendab tõenduspõhiseid teraapiaid. Kliinilised psühholoogid töötavad sageli haiglates, kogukondlikes vaimse tervise meeskondades või erapraksises ning teevad koostööd psühhiaatrite, perearstide ja sotsiaalteenustega.
Millal võiks kliiniline psühholoog aidata?
Kliiniline psühholoog on hea valik mõõdukate kuni raskete või püsivate raskuste korral: ärevushäired, depressioon, obsessiiv-kompulsiivsed probleemid, trauma, söömishäired, isiksuseraskused või kui on vaja ametlikku diagnoosi või kokkuvõtet. Kui võib olla vaja ravimeid või on oht turvalisusele, tuleks kaasata ka psühhiaater. Coachingu või isikliku arengu jaoks võivad paremini sobida teised spetsialistid.
Kuidas valida
Valides kontrollige litsentsi ja väljaõpet, kasutatavat lähenemisviisi ning seda, kas spetsialistil on kogemusi just teie vajadusega. Arvestage ka praktiliste külgedega: keel, hind, asukoht või online-seansid ja vabad ajad. Suhe spetsialistiga on väga oluline; kui see mõne seansi järel ei tundu sobiv, on täiesti normaalne vahetada.
Korduma kippuvad küsimused
Kas avalik tervishoiusüsteem katab riigis Eesti psühholoogilise abi?
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad.
Kuidas kontrollida, et kliiniline psühholoog tohib riigis Eesti ametlikult tegutseda?
Eesti Psühholoogide Liit (Estonian Union of Psychologists), occupational qualification register: Üldine ametinimetus „psühholoog“ ei ole kaitstud. Kliinilistel psühholoogidel on kutsetunnistus (kliiniline psühholoog, tase 7, spetsialiseerumistega nagu kliiniline psühholoog-psühhoterapeut või neuropsühholoog), mis on kantud riiklikku kutseregistrisse; kontrollige tunnistust sealt.