Lähemalt: emotsionaalne sõltuvus
Emotsionaalne sõltuvus avaldub intensiivse hülgamishirmuna, pideva heakskiidu vajadusena või kahju tekitavates suhetes püsimisena. Teraapia tegeleb enesehinnangu, piiride ja varasemates suhetes õpitud mustritega.
Kliinilised psühholoogid on psühholoogid, kellel on erialane väljaõpe vaimse tervise probleemide hindamiseks, diagnoosimiseks ja raviks, alates ärevusest ja depressioonist kuni keerulisemate seisunditeni. Mõnes riigis on see reguleeritud tervishoiueriala; Therapy247 kontrollib registreeringut.
Vaimse tervise abi saamine – Eesti
Avalik tervishoiusüsteem · Tervisekassa
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad. Lisateave
Kuidas kontrollida, et spetsialistil on õigus tegutseda
- Eesti Psühholoogide Liit (Estonian Union of Psychologists), occupational qualification register. Üldine ametinimetus „psühholoog“ ei ole kaitstud. Kliinilistel psühholoogidel on kutsetunnistus (kliiniline psühholoog, tase 7, spetsialiseerumistega nagu kliiniline psühholoog-psühhoterapeut või neuropsühholoog), mis on kantud riiklikku kutseregistrisse; kontrollige tunnistust sealt.
Kindlustus ja hüvitised
Ravikindlustus katab psühhiaatrilise abi ning saatekirjaga kliinilise psühholoogi teenuse või psühhoteraapia lepingulistel teenuseosutajatel; saatekirjata erasessioonide eest tasute ise.
Kiire abi – Eesti
Kui teie või kellegi teise elu on ohus, helistage kohe hädaabinumbrile. Need teenused aitavad igal ajal:
- 112 · Emergencias
- 116 123 · Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon
- 655 8088 · Eluliin
Teave üle vaadatud novembris 2026 · Allikad: terviseamet.ee, tervisekassa.ee
Märgid, millele tähelepanu pöörata
Läheduse soovimine on inimlik. Tegemist võib olla emotsionaalse sõltuvusega, kui teie heaolu sõltub peaaegu täielikult ühest inimesest, tunnete tema kaotamise mõttest tugevat ärevust, otsite pidevalt kinnitust, loobute suhte hoidmiseks oma vajadustest, sõpradest või huvidest või jääte suhetesse, mis teile haiget teevad, sest üksi olemine tundub talumatu. See võib juhtuda partnerite, pere või sõpradega.
Mis aitab: ravi ja spetsialistid
Psühholoogid ja psühhoterapeudid saavad aidata teil mõista, kust need mustrid pärinevad, ning luua turvalisemat minatunnet. Sageli kasutatakse kognitiiv-käitumisteraapiat (KKT), skeemiteraapiat, kiindumuskeskseid ja psühhodünaamilisi lähenemisi ning tööd enesehinnangu, kehtestamise ja piiridega. Kui suhtes esineb kontrolli või väärkohtlemist, võivad aidata ka spetsialiseerunud tugiteenused.
Millal otsida kiiret abi
Kui olete suhtes, kus teid ähvardatakse, kontrollitakse, teile tehakse haiget või tunnete hirmu, ning olete vahetus ohus, võtke ühendust kohalike hädaabiteenustega. Lähisuhtevägivallaga tegelevad spetsialiseeritud teenused saavad aidata teil turvaplaani koostada. Otsige kiiret abi ka siis, kui hirm kellegi kaotamise ees või lahkuminek viib mõteteni endale kahju teha või oma elu lõpetada.
Mida saate vahepeal ise teha
Püüdke uuesti üles ehitada need eluvaldkonnad, mis ei sõltu ühest inimesest: sõprussuhted, hobid, aeg iseendaga ja isiklikud eesmärgid. Pange tähele, millal otsite kinnitust, ja harjutage veidi ebakindluse talumist. Oma tunnetest kirjutamine võib aidata mustreid ära tunda. Toetuge inimestele, kes teid austavad, ning otsige usaldusväärset teavet tervete suhete ja kontrolli hoiatusmärkide kohta.
Millega tegeleb kliiniline psühholoog?
Kliiniline psühholoog hindab, diagnoosib ja ravib vaimse tervise probleeme lastel, täiskasvanutel või eakatel. Igapäevaselt viib ta läbi kliinilisi intervjuusid, kasutab valideeritud küsimustikke ja teste, sõnastab, mis probleemi alal hoiab, ning rakendab tõenduspõhiseid teraapiaid. Kliinilised psühholoogid töötavad sageli haiglates, kogukondlikes vaimse tervise meeskondades või erapraksises ning teevad koostööd psühhiaatrite, perearstide ja sotsiaalteenustega.
Millal võiks kliiniline psühholoog aidata?
Kliiniline psühholoog on hea valik mõõdukate kuni raskete või püsivate raskuste korral: ärevushäired, depressioon, obsessiiv-kompulsiivsed probleemid, trauma, söömishäired, isiksuseraskused või kui on vaja ametlikku diagnoosi või kokkuvõtet. Kui võib olla vaja ravimeid või on oht turvalisusele, tuleks kaasata ka psühhiaater. Coachingu või isikliku arengu jaoks võivad paremini sobida teised spetsialistid.
Kuidas valida
Valides kontrollige litsentsi ja väljaõpet, kasutatavat lähenemisviisi ning seda, kas spetsialistil on kogemusi just teie vajadusega. Arvestage ka praktiliste külgedega: keel, hind, asukoht või online-seansid ja vabad ajad. Suhe spetsialistiga on väga oluline; kui see mõne seansi järel ei tundu sobiv, on täiesti normaalne vahetada.
Korduma kippuvad küsimused
Kas avalik tervishoiusüsteem katab riigis Eesti psühholoogilise abi?
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad.
Kuidas kontrollida, et kliiniline psühholoog tohib riigis Eesti ametlikult tegutseda?
Eesti Psühholoogide Liit (Estonian Union of Psychologists), occupational qualification register: Üldine ametinimetus „psühholoog“ ei ole kaitstud. Kliinilistel psühholoogidel on kutsetunnistus (kliiniline psühholoog, tase 7, spetsialiseerumistega nagu kliiniline psühholoog-psühhoterapeut või neuropsühholoog), mis on kantud riiklikku kutseregistrisse; kontrollige tunnistust sealt.