Lähemalt: foobiad
Foobia on intensiivne ja püsiv hirm konkreetse objekti või olukorra ees (lendamine, loomad, kõrgus, veri…), mis viib vältimiseni. Järkjärguline kokkupuuteteraapia on väga tõhus ja nõuab sageli piiratud arvu seansse.
Kliinilised psühholoogid on psühholoogid, kellel on erialane väljaõpe vaimse tervise probleemide hindamiseks, diagnoosimiseks ja raviks, alates ärevusest ja depressioonist kuni keerulisemate seisunditeni. Mõnes riigis on see reguleeritud tervishoiueriala; Therapy247 kontrollib registreeringut.
Vaimse tervise abi saamine – Eesti
Avalik tervishoiusüsteem · Tervisekassa
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad. Lisateave
Kuidas kontrollida, et spetsialistil on õigus tegutseda
- Eesti Psühholoogide Liit (Estonian Union of Psychologists), occupational qualification register. Üldine ametinimetus „psühholoog“ ei ole kaitstud. Kliinilistel psühholoogidel on kutsetunnistus (kliiniline psühholoog, tase 7, spetsialiseerumistega nagu kliiniline psühholoog-psühhoterapeut või neuropsühholoog), mis on kantud riiklikku kutseregistrisse; kontrollige tunnistust sealt.
Kindlustus ja hüvitised
Ravikindlustus katab psühhiaatrilise abi ning saatekirjaga kliinilise psühholoogi teenuse või psühhoteraapia lepingulistel teenuseosutajatel; saatekirjata erasessioonide eest tasute ise.
Kiire abi – Eesti
Kui teie või kellegi teise elu on ohus, helistage kohe hädaabinumbrile. Need teenused aitavad igal ajal:
- 112 · Emergencias
- 116 123 · Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon
- 655 8088 · Eluliin
Teave üle vaadatud novembris 2026 · Allikad: terviseamet.ee, tervisekassa.ee
Märgid, millele tähelepanu pöörata
Hirm on ohtlikes olukordades normaalne. Foobia on intensiivne ja püsiv hirm millegi konkreetse ees, nagu lendamine, kõrgus, loomad, nõelad, veri või kinnised ruumid, mis on tegeliku ohuga võrreldes ebaproportsionaalne. See muutub probleemiks, kui näete palju vaeva selle vältimiseks, tunnete sellega silmitsi seistes paanikat või kui vältimine piirab teie tööd, reisimist, arstiabi saamist või suhteid.
Mis aitab: ravi ja spetsialistid
Spetsiifilised foobiad alluvad väga hästi kognitiiv-käitumisteraapiale (KKT) koos järkjärgulise kokkupuutega, mille käigus seisate kardetud olukorraga silmitsi samm-sammult ja toe abil. Kokkupuude võib toimuda päriselus, kujutluses või mõnel juhul virtuaalreaalsuse abil. Mõned foobiad võivad paraneda suhteliselt lühikese intensiivse raviga. Seda tööd juhivad tavaliselt psühholoogid ja kliinilised psühholoogid.
Millal otsida kiiret abi
Foobiad on harva hädaolukorrad, kuid hirm nõelte, arstide või haiglate ees ei tohiks takistada teil vajalikku abi saamast; rääkige sellest tervishoiutöötajatele, et nad saaksid aidata. Võtke ühendust kohalike hädaabiteenustega, kui hirm takistab teil kiireloomulist ravi otsimast või kui tugeva paanikaga kaasneb valu rinnus või sümptomid, mida te pole varem kogenud. Otsige kiiret abi mis tahes enesevigastamise mõtete korral.
Mida saate vahepeal ise teha
Vältimine hoiab hirmu elus, seega võivad aidata väikesed planeeritud sammud kardetu suunas, näiteks piltide vaatamine enne päris asjale lähenemist. Harjutage aeglast hingamist kehaliste sümptomitega toimetulekuks. Uurige usaldusväärseid fakte tegeliku ohu kohta. Paluge toetaval inimesel end saata ja tunnustage iga edasiminekut. Kui hirm on väga tugev, on parem teha seda koos spetsialistiga.
Millega tegeleb kliiniline psühholoog?
Kliiniline psühholoog hindab, diagnoosib ja ravib vaimse tervise probleeme lastel, täiskasvanutel või eakatel. Igapäevaselt viib ta läbi kliinilisi intervjuusid, kasutab valideeritud küsimustikke ja teste, sõnastab, mis probleemi alal hoiab, ning rakendab tõenduspõhiseid teraapiaid. Kliinilised psühholoogid töötavad sageli haiglates, kogukondlikes vaimse tervise meeskondades või erapraksises ning teevad koostööd psühhiaatrite, perearstide ja sotsiaalteenustega.
Millal võiks kliiniline psühholoog aidata?
Kliiniline psühholoog on hea valik mõõdukate kuni raskete või püsivate raskuste korral: ärevushäired, depressioon, obsessiiv-kompulsiivsed probleemid, trauma, söömishäired, isiksuseraskused või kui on vaja ametlikku diagnoosi või kokkuvõtet. Kui võib olla vaja ravimeid või on oht turvalisusele, tuleks kaasata ka psühhiaater. Coachingu või isikliku arengu jaoks võivad paremini sobida teised spetsialistid.
Kuidas valida
Valides kontrollige litsentsi ja väljaõpet, kasutatavat lähenemisviisi ning seda, kas spetsialistil on kogemusi just teie vajadusega. Arvestage ka praktiliste külgedega: keel, hind, asukoht või online-seansid ja vabad ajad. Suhe spetsialistiga on väga oluline; kui see mõne seansi järel ei tundu sobiv, on täiesti normaalne vahetada.
Korduma kippuvad küsimused
Kas avalik tervishoiusüsteem katab riigis Eesti psühholoogilise abi?
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad.
Kuidas kontrollida, et kliiniline psühholoog tohib riigis Eesti ametlikult tegutseda?
Eesti Psühholoogide Liit (Estonian Union of Psychologists), occupational qualification register: Üldine ametinimetus „psühholoog“ ei ole kaitstud. Kliinilistel psühholoogidel on kutsetunnistus (kliiniline psühholoog, tase 7, spetsialiseerumistega nagu kliiniline psühholoog-psühhoterapeut või neuropsühholoog), mis on kantud riiklikku kutseregistrisse; kontrollige tunnistust sealt.