Lähemalt: käitumisprobleemid
Sagedased ja intensiivsed jonnihood, trots või agressiivne käitumine võivad perekonnaelu koormata. Sekkumised kaasavad tavaliselt vanemaid, pakkudes praktilisi strateegiaid rutiinide, piiride ja suhtlemise jaoks, ning töötavad lapsega tema vanusele kohaselt.
Kliinilised psühholoogid on psühholoogid, kellel on erialane väljaõpe vaimse tervise probleemide hindamiseks, diagnoosimiseks ja raviks, alates ärevusest ja depressioonist kuni keerulisemate seisunditeni. Mõnes riigis on see reguleeritud tervishoiueriala; Therapy247 kontrollib registreeringut.
Vaimse tervise abi saamine – Eesti
Avalik tervishoiusüsteem · Tervisekassa
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad. Lisateave
Kuidas kontrollida, et spetsialistil on õigus tegutseda
- Eesti Psühholoogide Liit (Estonian Union of Psychologists), occupational qualification register. Üldine ametinimetus „psühholoog“ ei ole kaitstud. Kliinilistel psühholoogidel on kutsetunnistus (kliiniline psühholoog, tase 7, spetsialiseerumistega nagu kliiniline psühholoog-psühhoterapeut või neuropsühholoog), mis on kantud riiklikku kutseregistrisse; kontrollige tunnistust sealt.
Kindlustus ja hüvitised
Ravikindlustus katab psühhiaatrilise abi ning saatekirjaga kliinilise psühholoogi teenuse või psühhoteraapia lepingulistel teenuseosutajatel; saatekirjata erasessioonide eest tasute ise.
Kiire abi – Eesti
Kui teie või kellegi teise elu on ohus, helistage kohe hädaabinumbrile. Need teenused aitavad igal ajal:
- 112 · Emergencias
- 116 123 · Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon
- 655 8088 · Eluliin
Teave üle vaadatud novembris 2026 · Allikad: terviseamet.ee, tervisekassa.ee
Märgid, millele tähelepanu pöörata
Kõik lapsed katsetavad piire ja neil on vahel jonnihooge. Abi võib olla põhjust otsida, kui trots, agressiivsus, tugevad jonnihood, valetamine, reeglite rikkumine või hävitav käitumine on sagedased, kestavad kuid, ilmnevad mitmes keskkonnas, nagu kodu ja kool, ning põhjustavad probleeme pereelus, õppimises või sõprussuhetes. Äkilised käitumismuutused võivad viidata ka stressile, ärevusele või raskustele mujal.
Mis aitab: ravi ja spetsialistid
Käitumuslikel põhimõtetel põhinevatel vanemluskoolitustel on laste käitumisprobleemide puhul tugev tõenduspõhisus. Abiks on ka pereteraapia ning lapsele või noorukile suunatud kognitiiv-käitumuslikud lähenemised, sealhulgas emotsioonide reguleerimise ja probleemilahendusoskused. Tööd juhivad tavaliselt laste- ja noortepsühholoogid, kliinilised psühholoogid, pereterapeudid ja koolipsühholoogid. Hindamine võib tuvastada kaasaaitavaid tegureid, nagu ATH, õpiraskused või ärevus.
Millal otsida kiiret abi
Võtke ühendust kohalike hädaabiteenustega, kui laps või nooruk teeb endale või teistele tõsiselt haiget, tal on relv, ta on kadunud või räägib enesetapust. Otsige kiiret abi ka siis, kui kahtlustate uimastite tarvitamist koos joobetunnustega. Kui tunnete, et võiksite kaotada kontrolli ja oma lapsele haiget teha, astuge ohutult eemale ja otsige kohe tuge; abi palumine on vastutustundlik.
Mida saate vahepeal ise teha
Märgake ja kiitke konkreetset head käitumist ning veetke iga päev veidi aega lapsega kahekesi millegagi, mis talle meeldib. Hoidke reegleid vähe, selgelt ja täiskasvanute vahel järjekindlalt, rahulike ja etteaimatavate tagajärgedega. Vältige karjumist ja kehalist karistamist, mis kipuvad käitumist halvendama. Hoolitsege oma stressi ja une eest ning rääkige kooliga, et koos tegutseda.
Millega tegeleb kliiniline psühholoog?
Kliiniline psühholoog hindab, diagnoosib ja ravib vaimse tervise probleeme lastel, täiskasvanutel või eakatel. Igapäevaselt viib ta läbi kliinilisi intervjuusid, kasutab valideeritud küsimustikke ja teste, sõnastab, mis probleemi alal hoiab, ning rakendab tõenduspõhiseid teraapiaid. Kliinilised psühholoogid töötavad sageli haiglates, kogukondlikes vaimse tervise meeskondades või erapraksises ning teevad koostööd psühhiaatrite, perearstide ja sotsiaalteenustega.
Millal võiks kliiniline psühholoog aidata?
Kliiniline psühholoog on hea valik mõõdukate kuni raskete või püsivate raskuste korral: ärevushäired, depressioon, obsessiiv-kompulsiivsed probleemid, trauma, söömishäired, isiksuseraskused või kui on vaja ametlikku diagnoosi või kokkuvõtet. Kui võib olla vaja ravimeid või on oht turvalisusele, tuleks kaasata ka psühhiaater. Coachingu või isikliku arengu jaoks võivad paremini sobida teised spetsialistid.
Kuidas valida
Valides kontrollige litsentsi ja väljaõpet, kasutatavat lähenemisviisi ning seda, kas spetsialistil on kogemusi just teie vajadusega. Arvestage ka praktiliste külgedega: keel, hind, asukoht või online-seansid ja vabad ajad. Suhe spetsialistiga on väga oluline; kui see mõne seansi järel ei tundu sobiv, on täiesti normaalne vahetada.
Korduma kippuvad küsimused
Kas avalik tervishoiusüsteem katab riigis Eesti psühholoogilise abi?
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad.
Kuidas kontrollida, et kliiniline psühholoog tohib riigis Eesti ametlikult tegutseda?
Eesti Psühholoogide Liit (Estonian Union of Psychologists), occupational qualification register: Üldine ametinimetus „psühholoog“ ei ole kaitstud. Kliinilistel psühholoogidel on kutsetunnistus (kliiniline psühholoog, tase 7, spetsialiseerumistega nagu kliiniline psühholoog-psühhoterapeut või neuropsühholoog), mis on kantud riiklikku kutseregistrisse; kontrollige tunnistust sealt.