Lähemalt: noorukid
Noorukiiga toob muutusi identiteedis, suhetes ja emotsioonides. Teraapia pakub konfidentsiaalset ruumi, kus rääkida ärevusest, meeleolu langusest, enesehinnangust, suhetest või koolisurvest, vajaduse korral pere kaasamisega.
Kliinilised psühholoogid on psühholoogid, kellel on erialane väljaõpe vaimse tervise probleemide hindamiseks, diagnoosimiseks ja raviks, alates ärevusest ja depressioonist kuni keerulisemate seisunditeni. Mõnes riigis on see reguleeritud tervishoiueriala; Therapy247 kontrollib registreeringut.
Vaimse tervise abi saamine – Eesti
Avalik tervishoiusüsteem · Tervisekassa
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad. Lisateave
Kuidas kontrollida, et spetsialistil on õigus tegutseda
- Eesti Psühholoogide Liit (Estonian Union of Psychologists), occupational qualification register. Üldine ametinimetus „psühholoog“ ei ole kaitstud. Kliinilistel psühholoogidel on kutsetunnistus (kliiniline psühholoog, tase 7, spetsialiseerumistega nagu kliiniline psühholoog-psühhoterapeut või neuropsühholoog), mis on kantud riiklikku kutseregistrisse; kontrollige tunnistust sealt.
Kindlustus ja hüvitised
Ravikindlustus katab psühhiaatrilise abi ning saatekirjaga kliinilise psühholoogi teenuse või psühhoteraapia lepingulistel teenuseosutajatel; saatekirjata erasessioonide eest tasute ise.
Kiire abi – Eesti
Kui teie või kellegi teise elu on ohus, helistage kohe hädaabinumbrile. Need teenused aitavad igal ajal:
- 112 · Emergencias
- 116 123 · Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon
- 655 8088 · Eluliin
Teave üle vaadatud novembris 2026 · Allikad: terviseamet.ee, tervisekassa.ee
Märgid, millele tähelepanu pöörata
Meeleolukõikumised, suurem privaatsusvajadus ja tülid vanematega kuuluvad noorukiikka. Abi võib olla aeg otsida, kui nooruk tundub püsivalt kurb, ärev või ärrituv, eemaldub sõpradest, kaotab huvi tegevuste vastu, tema unes või söömises on suured muutused, õppeedukus langeb, ta tarvitab alkoholi või uimasteid, vigastab ennast või veedab suurema osa ajast internetis isoleerituna.
Mis aitab: ravi ja spetsialistid
Hea tõenduspõhisusega lähenemised noorukitele on muu hulgas kognitiiv-käitumisteraapia (KKT), interpersonaalne teraapia depressiooni korral, enesevigastamise puhul noorukitele kohandatud dialektiline käitumisteraapia (DKT) ning perepõhised teraapiad. Tööd juhivad tavaliselt laste- ja noortepsühholoogid, kliinilised psühholoogid ja pereterapeudid; laste- ja noortepsühhiaater võib olla kaasatud, kui sümptomid on rasked või kaalutakse ravimeid.
Millal otsida kiiret abi
Võtke igasugust juttu enesetapust või enesevigastamisest tõsiselt. Kui noorukil on plaan, ta on end tõsiselt vigastanud, võtnud üledoosi või on ohus, võtke kohe ühendust kohalike hädaabiteenustega või minge lähimasse erakorralise meditsiini osakonda. Otsige kiiret abi ka raske joobe, seksuaalse ärakasutamise või internetis väljapressimise tunnuste korral ning ärge jätke teda ohu korral üksi.
Mida saate vahepeal ise teha
Hoidke suhtlus avatud, kuulates rohkem kui manitsedes, ning valige rääkimiseks pingevabad hetked, näiteks autosõidud või söögikorrad. Austage tema kasvavat iseseisvust, hoides samas selgeid ja kokkulepitud piire. Julgustage regulaarset und, kehalist aktiivsust ja ekraanivaba aega. Tundke huvi tema sõprade ja tegevuste vastu. Kui ta ei soovi abi otsida, pakkuge valikuid ja laske tal valikus kaasa rääkida.
Millega tegeleb kliiniline psühholoog?
Kliiniline psühholoog hindab, diagnoosib ja ravib vaimse tervise probleeme lastel, täiskasvanutel või eakatel. Igapäevaselt viib ta läbi kliinilisi intervjuusid, kasutab valideeritud küsimustikke ja teste, sõnastab, mis probleemi alal hoiab, ning rakendab tõenduspõhiseid teraapiaid. Kliinilised psühholoogid töötavad sageli haiglates, kogukondlikes vaimse tervise meeskondades või erapraksises ning teevad koostööd psühhiaatrite, perearstide ja sotsiaalteenustega.
Millal võiks kliiniline psühholoog aidata?
Kliiniline psühholoog on hea valik mõõdukate kuni raskete või püsivate raskuste korral: ärevushäired, depressioon, obsessiiv-kompulsiivsed probleemid, trauma, söömishäired, isiksuseraskused või kui on vaja ametlikku diagnoosi või kokkuvõtet. Kui võib olla vaja ravimeid või on oht turvalisusele, tuleks kaasata ka psühhiaater. Coachingu või isikliku arengu jaoks võivad paremini sobida teised spetsialistid.
Kuidas valida
Valides kontrollige litsentsi ja väljaõpet, kasutatavat lähenemisviisi ning seda, kas spetsialistil on kogemusi just teie vajadusega. Arvestage ka praktiliste külgedega: keel, hind, asukoht või online-seansid ja vabad ajad. Suhe spetsialistiga on väga oluline; kui see mõne seansi järel ei tundu sobiv, on täiesti normaalne vahetada.
Korduma kippuvad küsimused
Kas avalik tervishoiusüsteem katab riigis Eesti psühholoogilise abi?
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad.
Kuidas kontrollida, et kliiniline psühholoog tohib riigis Eesti ametlikult tegutseda?
Eesti Psühholoogide Liit (Estonian Union of Psychologists), occupational qualification register: Üldine ametinimetus „psühholoog“ ei ole kaitstud. Kliinilistel psühholoogidel on kutsetunnistus (kliiniline psühholoog, tase 7, spetsialiseerumistega nagu kliiniline psühholoog-psühhoterapeut või neuropsühholoog), mis on kantud riiklikku kutseregistrisse; kontrollige tunnistust sealt.