Lähemalt: sõltuvused
Sõltuvused ainetest või käitumistest, nagu hasartmängud, videomängud või internet, tähendavad kontrolli kaotamist ja jätkamist hoolimata kahjust. Ravi ühendab tavaliselt psühholoogilise teraapia, tagasilanguse ennetamise ja mõnel juhul meditsiinilise abi. Sõltuvuste alal kogenud spetsialistid saavad teha koostööd eriteenustega.
Kliinilised psühholoogid on psühholoogid, kellel on erialane väljaõpe vaimse tervise probleemide hindamiseks, diagnoosimiseks ja raviks, alates ärevusest ja depressioonist kuni keerulisemate seisunditeni. Mõnes riigis on see reguleeritud tervishoiueriala; Therapy247 kontrollib registreeringut.
Vaimse tervise abi saamine – Eesti
Avalik tervishoiusüsteem · Tervisekassa
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad. Lisateave
Kuidas kontrollida, et spetsialistil on õigus tegutseda
- Eesti Psühholoogide Liit (Estonian Union of Psychologists), occupational qualification register. Üldine ametinimetus „psühholoog“ ei ole kaitstud. Kliinilistel psühholoogidel on kutsetunnistus (kliiniline psühholoog, tase 7, spetsialiseerumistega nagu kliiniline psühholoog-psühhoterapeut või neuropsühholoog), mis on kantud riiklikku kutseregistrisse; kontrollige tunnistust sealt.
Kindlustus ja hüvitised
Ravikindlustus katab psühhiaatrilise abi ning saatekirjaga kliinilise psühholoogi teenuse või psühhoteraapia lepingulistel teenuseosutajatel; saatekirjata erasessioonide eest tasute ise.
Kiire abi – Eesti
Kui teie või kellegi teise elu on ohus, helistage kohe hädaabinumbrile. Need teenused aitavad igal ajal:
- 112 · Emergencias
- 116 123 · Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon
- 655 8088 · Eluliin
Teave üle vaadatud novembris 2026 · Allikad: terviseamet.ee, tervisekassa.ee
Märgid, millele tähelepanu pöörata
Sõltuvus võib olla kujunemas, kui teil on raske kontrollida, kui palju või kui sageli tarvitate mõnda ainet või tegelete mõne käitumisega, nagu hasartmängud, videomängud, ostlemine või internetikasutus; kui jätkate vaatamata probleemidele tervise, raha, töö või suhetega; kui vajate sama mõju saavutamiseks rohkem; või kui tunnete lõpetades rahutust või halba enesetunnet.
Mis aitab: ravi ja spetsialistid
Tõhusad lähenemised on muu hulgas kognitiiv-käitumisteraapia (KKT), motiveeriv intervjueerimine, tagasilanguse ennetamise programmid, tasustamisel põhinev sekkumine (contingency management) ja noorte puhul perepõhine teraapia. Tavaliselt teevad koostööd sõltuvusravi kogemusega psühholoogid ja kliinilised psühholoogid, psühhiaatrid ning spetsialiseerunud sõltuvusravi teenused. Mõne aine puhul on vaja meditsiinilise järelevalve all toimuvat ravi. Paljude jaoks võivad eneseabirühmad professionaalset abi täiendada.
Millal otsida kiiret abi
Võtke kohe ühendust kohalike hädaabiteenustega üledoosi kahtluse, teadvusekaotuse, hingamisraskuse, krampide, valu rinnus või segasuse korral. Otsige kiiret abi ka siis, kui esineb enesetapumõtteid või mõtteid teistele kahju teha. Mõne aine järsk lõpetamine pärast suurt tarvitamist võib olla ohtlik, seega rääkige enne loobumist arstiga.
Mida saate vahepeal ise teha
Olge enda vastu aus, kui sageli ja miks te tarvitate, ning pange tähele olukordi, emotsioone ja inimesi, mis seda käivitavad. Rääkige kellelegi, keda usaldate, ja kaaluge lihtsa ligipääsu piiramist, näiteks kihlveorakenduste blokeerimist või sularaha piiramist. Täitke oma aeg tegevustega, mis ei ole seotud aine või käitumisega. Tagasilangused võivad juhtuda; need on märk tuge otsida, mitte läbikukkumine.
Millega tegeleb kliiniline psühholoog?
Kliiniline psühholoog hindab, diagnoosib ja ravib vaimse tervise probleeme lastel, täiskasvanutel või eakatel. Igapäevaselt viib ta läbi kliinilisi intervjuusid, kasutab valideeritud küsimustikke ja teste, sõnastab, mis probleemi alal hoiab, ning rakendab tõenduspõhiseid teraapiaid. Kliinilised psühholoogid töötavad sageli haiglates, kogukondlikes vaimse tervise meeskondades või erapraksises ning teevad koostööd psühhiaatrite, perearstide ja sotsiaalteenustega.
Millal võiks kliiniline psühholoog aidata?
Kliiniline psühholoog on hea valik mõõdukate kuni raskete või püsivate raskuste korral: ärevushäired, depressioon, obsessiiv-kompulsiivsed probleemid, trauma, söömishäired, isiksuseraskused või kui on vaja ametlikku diagnoosi või kokkuvõtet. Kui võib olla vaja ravimeid või on oht turvalisusele, tuleks kaasata ka psühhiaater. Coachingu või isikliku arengu jaoks võivad paremini sobida teised spetsialistid.
Kuidas valida
Valides kontrollige litsentsi ja väljaõpet, kasutatavat lähenemisviisi ning seda, kas spetsialistil on kogemusi just teie vajadusega. Arvestage ka praktiliste külgedega: keel, hind, asukoht või online-seansid ja vabad ajad. Suhe spetsialistiga on väga oluline; kui see mõne seansi järel ei tundu sobiv, on täiesti normaalne vahetada.
Korduma kippuvad küsimused
Kas avalik tervishoiusüsteem katab riigis Eesti psühholoogilise abi?
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad.
Kuidas kontrollida, et kliiniline psühholoog tohib riigis Eesti ametlikult tegutseda?
Eesti Psühholoogide Liit (Estonian Union of Psychologists), occupational qualification register: Üldine ametinimetus „psühholoog“ ei ole kaitstud. Kliinilistel psühholoogidel on kutsetunnistus (kliiniline psühholoog, tase 7, spetsialiseerumistega nagu kliiniline psühholoog-psühhoterapeut või neuropsühholoog), mis on kantud riiklikku kutseregistrisse; kontrollige tunnistust sealt.