Lähemalt: sõltuvused
Sõltuvused ainetest või käitumistest, nagu hasartmängud, videomängud või internet, tähendavad kontrolli kaotamist ja jätkamist hoolimata kahjust. Ravi ühendab tavaliselt psühholoogilise teraapia, tagasilanguse ennetamise ja mõnel juhul meditsiinilise abi. Sõltuvuste alal kogenud spetsialistid saavad teha koostööd eriteenustega.
Psühhiaatrid on vaimsele tervisele spetsialiseerunud arstid. Nad diagnoosivad, määravad ja jälgivad ravimeid ning võivad pakkuda ka psühhoteraapiat. Tavaliselt on nad esimene valik, kui võib vaja minna ravimeid või sümptomid on rasked.
Vaimse tervise abi saamine – Eesti
Avalik tervishoiusüsteem · Tervisekassa
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad. Lisateave
Kuidas kontrollida, et spetsialistil on õigus tegutseda
- Terviseamet (Health Board). Psühhiaatrid peavad olema tervishoiutöötajana registreeritud Terviseametis, mis peab riiklikku tervishoiutöötajate registrit.
Kindlustus ja hüvitised
Ravikindlustus katab psühhiaatrilise abi ning saatekirjaga kliinilise psühholoogi teenuse või psühhoteraapia lepingulistel teenuseosutajatel; saatekirjata erasessioonide eest tasute ise.
Kiire abi – Eesti
Kui teie või kellegi teise elu on ohus, helistage kohe hädaabinumbrile. Need teenused aitavad igal ajal:
- 112 · Emergencias
- 116 123 · Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon
- 655 8088 · Eluliin
Teave üle vaadatud novembris 2026 · Allikad: terviseamet.ee, tervisekassa.ee
Märgid, millele tähelepanu pöörata
Sõltuvus võib olla kujunemas, kui teil on raske kontrollida, kui palju või kui sageli tarvitate mõnda ainet või tegelete mõne käitumisega, nagu hasartmängud, videomängud, ostlemine või internetikasutus; kui jätkate vaatamata probleemidele tervise, raha, töö või suhetega; kui vajate sama mõju saavutamiseks rohkem; või kui tunnete lõpetades rahutust või halba enesetunnet.
Mis aitab: ravi ja spetsialistid
Tõhusad lähenemised on muu hulgas kognitiiv-käitumisteraapia (KKT), motiveeriv intervjueerimine, tagasilanguse ennetamise programmid, tasustamisel põhinev sekkumine (contingency management) ja noorte puhul perepõhine teraapia. Tavaliselt teevad koostööd sõltuvusravi kogemusega psühholoogid ja kliinilised psühholoogid, psühhiaatrid ning spetsialiseerunud sõltuvusravi teenused. Mõne aine puhul on vaja meditsiinilise järelevalve all toimuvat ravi. Paljude jaoks võivad eneseabirühmad professionaalset abi täiendada.
Millal otsida kiiret abi
Võtke kohe ühendust kohalike hädaabiteenustega üledoosi kahtluse, teadvusekaotuse, hingamisraskuse, krampide, valu rinnus või segasuse korral. Otsige kiiret abi ka siis, kui esineb enesetapumõtteid või mõtteid teistele kahju teha. Mõne aine järsk lõpetamine pärast suurt tarvitamist võib olla ohtlik, seega rääkige enne loobumist arstiga.
Mida saate vahepeal ise teha
Olge enda vastu aus, kui sageli ja miks te tarvitate, ning pange tähele olukordi, emotsioone ja inimesi, mis seda käivitavad. Rääkige kellelegi, keda usaldate, ja kaaluge lihtsa ligipääsu piiramist, näiteks kihlveorakenduste blokeerimist või sularaha piiramist. Täitke oma aeg tegevustega, mis ei ole seotud aine või käitumisega. Tagasilangused võivad juhtuda; need on märk tuge otsida, mitte läbikukkumine.
Millega tegeleb psühhiaater?
Psühhiaater on arst, kes hindab vaimse tervise probleeme meditsiinilisest vaatenurgast. Igapäevaselt viib ta läbi diagnostilisi intervjuusid, välistab kehalisi põhjusi, otsustab, kas ravimid võiksid aidata, kirjutab need välja ning jälgib nende toimet ja kõrvaltoimeid. Paljud pakuvad ka psühhoteraapiat või teevad koostööd psühholoogidega. Nad võtavad vastu täiskasvanuid, eakaid ja, kui nad on sellele spetsialiseerunud, lapsi ja noorukeid.
Millal võiks psühhiaater aidata?
Kaaluge psühhiaatri poole pöördumist, kui sümptomid on intensiivsed või kestavad kaua, kui ainult teraapiast ei ole piisanud, kui võtate juba psühhiaatrilisi ravimeid või kui esineb selliseid kogemusi nagu tugevad meeleolukõikumised, asjade kuulmine või nägemine, mida teised ei koge, või väga häiritud uni. Kui vajate peamiselt vestlusteraapiat igapäevaste raskuste korral, võib paremini sobida psühholoog või psühhoterapeut.
Kuidas valida
Valides kontrollige litsentsi ja väljaõpet, kasutatavat lähenemisviisi ning seda, kas spetsialistil on kogemusi just teie vajadusega. Arvestage ka praktiliste külgedega: keel, hind, asukoht või online-seansid ja vabad ajad. Suhe spetsialistiga on väga oluline; kui see mõne seansi järel ei tundu sobiv, on täiesti normaalne vahetada.
Korduma kippuvad küsimused
Kas avalik tervishoiusüsteem katab riigis Eesti psühholoogilise abi?
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad.
Kuidas kontrollida, et psühhiaater tohib riigis Eesti ametlikult tegutseda?
Terviseamet (Health Board): Psühhiaatrid peavad olema tervishoiutöötajana registreeritud Terviseametis, mis peab riiklikku tervishoiutöötajate registrit.