Lähemalt: enesehinnang
Madal enesehinnang mõjutab seda, kuidas me ennast näeme, meie suhteid ja otsuseid. Teraapia aitab tuvastada enesekriitilisi mõtteid, märgata tugevusi ja kujundada endaga realistlikumat ja sõbralikumat suhet.
Sotsiaalpsühholoogid uurivad, kuidas grupid, kogukonnad ja sotsiaalne kontekst mõjutavad käitumist, ning sekkuvad neis küsimustes: kooselu, diskrimineerimine, kogukonnaprogrammid ja grupiprotsessid organisatsioonides.
Vaimse tervise abi saamine – Eesti
Avalik tervishoiusüsteem · Tervisekassa
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad. Lisateave
Kuidas kontrollida, et spetsialistil on õigus tegutseda
- Eesti Psühholoogide Liit (Estonian Union of Psychologists), occupational qualification register. Üldine ametinimetus „psühholoog“ ei ole kaitstud. Kliinilistel psühholoogidel on kutsetunnistus (kliiniline psühholoog, tase 7, spetsialiseerumistega nagu kliiniline psühholoog-psühhoterapeut või neuropsühholoog), mis on kantud riiklikku kutseregistrisse; kontrollige tunnistust sealt.
- Terviseamet (Health Board). Psühhiaatrid peavad olema tervishoiutöötajana registreeritud Terviseametis, mis peab riiklikku tervishoiutöötajate registrit.
Kindlustus ja hüvitised
Ravikindlustus katab psühhiaatrilise abi ning saatekirjaga kliinilise psühholoogi teenuse või psühhoteraapia lepingulistel teenuseosutajatel; saatekirjata erasessioonide eest tasute ise.
Kiire abi – Eesti
Kui teie või kellegi teise elu on ohus, helistage kohe hädaabinumbrile. Need teenused aitavad igal ajal:
- 112 · Emergencias
- 116 123 · Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon
- 655 8088 · Eluliin
Teave üle vaadatud novembris 2026 · Allikad: terviseamet.ee, tervisekassa.ee
Märgid, millele tähelepanu pöörata
Igaüks kahtleb mõnikord endas. Madal enesehinnang võib teid tagasi hoida, kui olete pidevalt enesekriitiline, tunnete, et te pole piisavalt hea, ükskõik mida saavutate, võrdlete end ebasoodsalt teistega, teil on raske komplimente vastu võtta, väldite väljakutseid ebaõnnestumise hirmus, teil on raske ei öelda või tunnete, et teiste arvamused määravad teie väärtuse. See kaasneb sageli ärevuse või meeleolu langusega.
Mis aitab: ravi ja spetsialistid
Psühholoogid ja psühhoterapeudid saavad aidata teil välja selgitada, kust teie karm sisehääl pärineb, ning kujundada endast lahkem ja realistlikum pilt. Sageli kasutatakse kognitiiv-käitumisteraapiat (KKT), kaastundekeskset teraapiat (CFT), aktsepteerimis- ja pühendumisteraapiat (ACT) ning skeemiteraapiat. Sageli on kaasatud ka töö kehtestamise ja piiridega. Kui madal enesehinnang on seotud kehakuvandi või söömisega, võib olla vaja spetsialiseeritud tuge.
Millal otsida kiiret abi
Madal enesehinnang üksi on harva hädaolukord, kuid sellega võib kaasneda depressioon. Kui väärtusetuse tunne viib mõteteni endale kahju teha või oma elu lõpetada, võtke kohe ühendust kohalike hädaabiteenustega või minge lähimasse erakorralise meditsiini osakonda. Otsige viivitamata abi ka siis, kui teid kiusatakse, ahistatakse või väärkoheldakse või kui piirate söömist või vigastate ennast.
Mida saate vahepeal ise teha
Pange tähele oma sisemist kriitikut ja küsige endalt, kas räägiksite sõbraga samamoodi. Kirjutage üles väikesed saavutused ja omadused, mida teised teis hindavad. Veetke aega inimestega, kes kohtlevad teid hästi, ja vähendage kokkupuudet sisuga, mis paneb teid end võrdlema. Proovige väikeseid väljakutseid, harjutage ei ütlemist väikese panusega olukordades ning hoolitsege oma keha eest puhkuse ja liikumisega.
Millega tegeleb sotsiaalpsühholoog?
Sotsiaalpsühholoog uurib, kuidas teised inimesed, grupid ja sotsiaalne kontekst kujundavad meie mõtteid, tundeid ja käitumist. Rakenduslikus praktikas tegeleb ta selliste teemadega nagu eelarvamused, gruppidevahelised konfliktid, kogukonna heaolu, terviskäitumine, sotsiaalne kaasatus ja organisatsioonikultuur. Ta kavandab ja hindab programme, juhib gruppe, koolitab meeskondi ning nõustab organisatsioone, koole, kohalikke teenuseid või kogukonnaprojekte.
Millal võiks sotsiaalpsühholoog aidata?
Sotsiaalpsühholoog saab aidata koolil, ettevõttel, ühingul või kogukonnal, kes seisab silmitsi grupikonfliktide, diskrimineerimise, vähese osalusega või vajab ennetus- või teadlikkusprogrammi kavandamist. Temast on kasu ka lepitamisel ja grupitöö juhtimisel. Kui vajate isiklikku teraapiat ärevuse, meeleolu languse või suhteprobleemide korral, on õige valik tavaliselt psühholoog või kliiniline psühholoog.
Kuidas valida
Valides kontrollige litsentsi ja väljaõpet, kasutatavat lähenemisviisi ning seda, kas spetsialistil on kogemusi just teie vajadusega. Arvestage ka praktiliste külgedega: keel, hind, asukoht või online-seansid ja vabad ajad. Suhe spetsialistiga on väga oluline; kui see mõne seansi järel ei tundu sobiv, on täiesti normaalne vahetada.
Korduma kippuvad küsimused
Kas avalik tervishoiusüsteem katab riigis Eesti psühholoogilise abi?
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad.
Kuidas kontrollida, et sotsiaalpsühholoog tohib riigis Eesti ametlikult tegutseda?
Eesti Psühholoogide Liit (Estonian Union of Psychologists), occupational qualification register: Üldine ametinimetus „psühholoog“ ei ole kaitstud. Kliinilistel psühholoogidel on kutsetunnistus (kliiniline psühholoog, tase 7, spetsialiseerumistega nagu kliiniline psühholoog-psühhoterapeut või neuropsühholoog), mis on kantud riiklikku kutseregistrisse; kontrollige tunnistust sealt.