Lähemalt: eakad
Eakate psühholoogiline tugi tegeleb üksinduse, leina, pensionile jäämise või haigusega kohanemise, mälumurede ja partneri hooldamisega. Paljud spetsialistid pakuvad seansse ka kodus või online.
Tegevusterapeudid aitavad inimestel pärast haigust, vigastust või arenguraskuste korral saavutada või taastada iseseisvus igapäevategevustes: enesehooldus, kool, töö ja vaba aeg. Sageli töötavad nad autismi või sensoorsete erivajadustega laste ning eakatega.
Vaimse tervise abi saamine – Eesti
Avalik tervishoiusüsteem · Tervisekassa
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad. Lisateave
Kuidas kontrollida, et spetsialistil on õigus tegutseda
- Eesti Psühholoogide Liit (Estonian Union of Psychologists), occupational qualification register. Üldine ametinimetus „psühholoog“ ei ole kaitstud. Kliinilistel psühholoogidel on kutsetunnistus (kliiniline psühholoog, tase 7, spetsialiseerumistega nagu kliiniline psühholoog-psühhoterapeut või neuropsühholoog), mis on kantud riiklikku kutseregistrisse; kontrollige tunnistust sealt.
- Terviseamet (Health Board). Psühhiaatrid peavad olema tervishoiutöötajana registreeritud Terviseametis, mis peab riiklikku tervishoiutöötajate registrit.
Kindlustus ja hüvitised
Ravikindlustus katab psühhiaatrilise abi ning saatekirjaga kliinilise psühholoogi teenuse või psühhoteraapia lepingulistel teenuseosutajatel; saatekirjata erasessioonide eest tasute ise.
Kiire abi – Eesti
Kui teie või kellegi teise elu on ohus, helistage kohe hädaabinumbrile. Need teenused aitavad igal ajal:
- 112 · Emergencias
- 116 123 · Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon
- 655 8088 · Eluliin
Teave üle vaadatud novembris 2026 · Allikad: terviseamet.ee, tervisekassa.ee
Märgid, millele tähelepanu pöörata
Vananemine toob muutusi, kuid püsiv kurbus, huvikaotus, ärevus, endassetõmbumine või ärrituvus ei ole vananemise paratamatu osa. Abi võib olla põhjust otsida pärast kaotusi, nagu lähedase surm, pensionile jäämine või iseseisvuse kaotus, kui üksindus on muutunud raskeks koormaks või kui mälus, orienteerumises või käitumises on märgatavaid muutusi, mis teevad muret inimesele endale või tema perele.
Mis aitab: ravi ja spetsialistid
Psühholoogilised teraapiad, nagu kognitiiv-käitumisteraapia, probleemilahendusteraapia ning meenutus- või eluloo ülevaateteraapia, on depressiooni või ärevusega eakate puhul tõhusad. Neuropsühholoogid hindavad mäluga seotud muresid ja kavandavad kognitiivset stimulatsiooni. Sageli teevad koostööd psühholoogid, eakatega töötamise kogemusega psühhiaatrid, tegevusterapeudid ja sotsiaaltöötajad ning tuge ja juhendamist võivad saada ka hooldajatest pereliikmed.
Millal otsida kiiret abi
Äkiline segasus, uimasus, kõneraskus, ühepoolne nõrkus või vigastusega kukkumine vajavad kohest arstiabi: võtke ühendust kohalike hädaabiteenustega. Otsige kiiret abi ka siis, kui eakas inimene väljendab enesetapumõtteid, lõpetab söömise või joomise või kui kahtlustate väärkohtlemist või hooletussejätmist. Käitumise muutumisel on oluline vaadata ravimid koos arstiga üle.
Mida saate vahepeal ise teha
Sidemete hoidmine on oluline: regulaarne kontakt pere, sõprade, naabrite või kogukonnagruppidega aitab meeleolu kaitsta. Hoidke rutiine igapäevase tegevuse, jalutuskäikude, söögikordade ja unega ning jätkake hobidega või õppige uusi. Laske kontrollida kuulmist ja nägemist, sest raskused võivad isolatsiooni suurendada. Ka hooldajad peaksid enda eest hoolitsema ja abi paluma, sest hooldamine võib olla kurnav.
Millega tegeleb tegevusterapeut?
Tegevusterapeut aitab inimestel osaleda neile olulistes igapäevategevustes, alates pesemisest ja riietumisest kuni õppimise, töötamise, suhtlemise või kodu majandamiseni. Igapäevaselt hindab ta, kuidas kehaline, vaimse tervise, arenguline või kognitiivne seisund mõjutab igapäevaelu, ning töötab seejärel oskuste, rutiinide, kohanduste ja abivahenditega. Ta töötab laste, täiskasvanute ja eakatega, sageli multidistsiplinaarsetes meeskondades.
Millal võiks tegevusterapeut aidata?
Kaaluge tegevusterapeudi poole pöördumist, kui igapäevased toimingud on muutunud raskeks pärast haigust, vigastust või insulti, kui vaimse tervise häire muudab rutiinide ja töö säilitamise raskeks, kui lapsel on sensoorseid, motoorseid või enesehoolduse raskusi või kui eakas inimene vajab tuge, et kodus iseseisvalt hakkama saada. Emotsionaalse teraapia enda puhul on peamine spetsialist tavaliselt psühholoog.
Kuidas valida
Valides kontrollige litsentsi ja väljaõpet, kasutatavat lähenemisviisi ning seda, kas spetsialistil on kogemusi just teie vajadusega. Arvestage ka praktiliste külgedega: keel, hind, asukoht või online-seansid ja vabad ajad. Suhe spetsialistiga on väga oluline; kui see mõne seansi järel ei tundu sobiv, on täiesti normaalne vahetada.
Korduma kippuvad küsimused
Kas avalik tervishoiusüsteem katab riigis Eesti psühholoogilise abi?
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad.
Kuidas kontrollida, et tegevusterapeut tohib riigis Eesti ametlikult tegutseda?
Eesti Psühholoogide Liit (Estonian Union of Psychologists), occupational qualification register: Üldine ametinimetus „psühholoog“ ei ole kaitstud. Kliinilistel psühholoogidel on kutsetunnistus (kliiniline psühholoog, tase 7, spetsialiseerumistega nagu kliiniline psühholoog-psühhoterapeut või neuropsühholoog), mis on kantud riiklikku kutseregistrisse; kontrollige tunnistust sealt.