Lähemalt: lapsed
Lastepsühholoogid kohandavad teraapiat iga vanuse jaoks, kasutades sageli mängu ja joonistamist, ning teevad tihedat koostööd vanematega. Levinud pöördumise põhjused on ärevus, hirmud, käitumine, õpiraskused ja muutused peres. Alaealiste puhul on vaja hooldusõigusega isikute nõusolekut.
Terapeut on igapäevane sõna spetsialisti kohta, kes pakub vestlusteraapiat: olenevalt riigist võib see olla psühholoog, psühhoterapeut, litsentseeritud nõustaja, paari- ja pereterapeut või kliiniline sotsiaaltöötaja. Profiilidel on näha iga terapeudi tegelik kutsenimetus, väljaõpe ja registreering.
Vaimse tervise abi saamine – Eesti
Avalik tervishoiusüsteem · Tervisekassa
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad. Lisateave
Kuidas kontrollida, et spetsialistil on õigus tegutseda
- Eesti Psühholoogide Liit (Estonian Union of Psychologists), occupational qualification register. Üldine ametinimetus „psühholoog“ ei ole kaitstud. Kliinilistel psühholoogidel on kutsetunnistus (kliiniline psühholoog, tase 7, spetsialiseerumistega nagu kliiniline psühholoog-psühhoterapeut või neuropsühholoog), mis on kantud riiklikku kutseregistrisse; kontrollige tunnistust sealt.
- Terviseamet (Health Board). Psühhiaatrid peavad olema tervishoiutöötajana registreeritud Terviseametis, mis peab riiklikku tervishoiutöötajate registrit.
Kindlustus ja hüvitised
Ravikindlustus katab psühhiaatrilise abi ning saatekirjaga kliinilise psühholoogi teenuse või psühhoteraapia lepingulistel teenuseosutajatel; saatekirjata erasessioonide eest tasute ise.
Kiire abi – Eesti
Kui teie või kellegi teise elu on ohus, helistage kohe hädaabinumbrile. Need teenused aitavad igal ajal:
- 112 · Emergencias
- 116 123 · Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon
- 655 8088 · Eluliin
Teave üle vaadatud novembris 2026 · Allikad: terviseamet.ee, tervisekassa.ee
Märgid, millele tähelepanu pöörata
Lapsed näitavad stressi sageli käitumise ja keha, mitte sõnade kaudu. Spetsialistiga võib olla põhjust konsulteerida, kui lapsel on püsivad hirmud või mured, sagedased jonnihood, muutused unes või söömises, tagasiminek arengus, näiteks uuesti voodimärgamine, ilma meditsiinilise põhjuseta pea- või kõhuvalud, endassetõmbumine, koolis raskused või pärast rasket sündmust, nagu lahkuminek, kaotus või kolimine.
Mis aitab: ravi ja spetsialistid
Teraapia lastega kaasab tavaliselt tihedalt vanemaid. Tõenduspõhised lähenemised on muu hulgas vanusele kohandatud kognitiiv-käitumisteraapia, vanemluskoolitused, mängupõhine teraapia, pereteraapia ja traumafokuseeritud KKT pärast raskeid kogemusi. Peamised spetsialistid on laste- ja noortepsühholoogid, kliinilised psühholoogid ja pereterapeudid; vajaduste järgi võivad olla kaasatud logopeedid, tegevusterapeudid, koolipsühholoogid või lastepsühhiaatrid.
Millal otsida kiiret abi
Võtke ühendust kohalike hädaabiteenustega, kui laps on ohus, talle on tehtud kahju, ta võib olla alla neelanud midagi mürgist või räägib soovist surra või endale haiget teha, isegi väikeses eas. Kui kahtlustate väärkohtlemist või hooletussejätmist, otsige abi lastekaitseteenistusest või hädaabiteenustest. Äkilised muutused teadvuses, kõnes või liikumises vajavad kohest arstiabi.
Mida saate vahepeal ise teha
Hoidke etteaimatavaid une-, söögi- ja mänguaja rutiine ning piirake ekraaniaega, eriti enne magamaminekut. Veetke iga päev veidi kiirustamata aega oma lapsega, lastes tal mängus juhtida. Nimetage koos tundeid ja püsige rahulikuna, kui laps on endast väljas. Selgitage muutusi lihtsalt ja ausalt, tema vanusele sobival viisil. Hoolitsege ka oma heaolu eest, sest lapsed on täiskasvanute stressi suhtes tundlikud.
Millega tegeleb terapeut?
Terapeut aitab teil rääkida sellest, mis teid muretsema paneb, ja leida praktilisi viise, kuidas end paremini tunda ja paremini toime tulla. Seanssidel ta kuulab, esitab küsimusi, aitab teil märgata mustreid oma mõtetes, tunnetes ja suhetes ning lepib teiega kokku eesmärgid. Olenevalt väljaõppest võib ta kasutada kognitiiv-käitumuslikke, humanistlikke, süsteemseid, psühhodünaamilisi või muid tõenduspõhiseid lähenemisi, töötades üksikisikute, paaride, perede või rühmadega.
Millal võiks terapeut aidata?
Terapeuti on mõistlik otsida siis, kui stress, ärevus, meeleolulangus, lein, suhteprobleemid, raske muutus või varasemate kogemuste mõjud hakkavad teie igapäevaelu koormama, või kui soovite lihtsalt ruumi, et ennast paremini mõista. Kui sümptomid on rasked, võite vajada ravimeid või on märke meditsiinilisest põhjusest, pöörduge ka oma arsti või psühhiaatri poole.
Kuidas valida
Valides kontrollige litsentsi ja väljaõpet, kasutatavat lähenemisviisi ning seda, kas spetsialistil on kogemusi just teie vajadusega. Arvestage ka praktiliste külgedega: keel, hind, asukoht või online-seansid ja vabad ajad. Suhe spetsialistiga on väga oluline; kui see mõne seansi järel ei tundu sobiv, on täiesti normaalne vahetada.
Korduma kippuvad küsimused
Kas avalik tervishoiusüsteem katab riigis Eesti psühholoogilise abi?
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad.
Kuidas kontrollida, et terapeut tohib riigis Eesti ametlikult tegutseda?
Eesti Psühholoogide Liit (Estonian Union of Psychologists), occupational qualification register: Üldine ametinimetus „psühholoog“ ei ole kaitstud. Kliinilistel psühholoogidel on kutsetunnistus (kliiniline psühholoog, tase 7, spetsialiseerumistega nagu kliiniline psühholoog-psühhoterapeut või neuropsühholoog), mis on kantud riiklikku kutseregistrisse; kontrollige tunnistust sealt.