Lähemalt: koolikiusamine
Kiusamine koolis või internetis võib põhjustada ärevust, isoleeritust, meeleolu langust ja koolist keeldumist. Psühholoogiline tugi aitab last või noorukit ja peret ning spetsialistid saavad teha koostööd kooliga. Vahetu ohu korral kaasake kool ja vajaduse korral ametiasutused.
Koolipsühholoogid on psühholoogid, kes tegelevad õppimise, arengu ja heaoluga koolis: õpiraskuste, ATH või andekuse hindamine, tugikavad ning nõustamine peredele ja õpetajatele.
Vaimse tervise abi saamine – Eesti
Avalik tervishoiusüsteem · Tervisekassa
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad. Lisateave
Kuidas kontrollida, et spetsialistil on õigus tegutseda
- Eesti Psühholoogide Liit (Estonian Union of Psychologists), occupational qualification register. Üldine ametinimetus „psühholoog“ ei ole kaitstud. Kliinilistel psühholoogidel on kutsetunnistus (kliiniline psühholoog, tase 7, spetsialiseerumistega nagu kliiniline psühholoog-psühhoterapeut või neuropsühholoog), mis on kantud riiklikku kutseregistrisse; kontrollige tunnistust sealt.
- Terviseamet (Health Board). Psühhiaatrid peavad olema tervishoiutöötajana registreeritud Terviseametis, mis peab riiklikku tervishoiutöötajate registrit.
Kindlustus ja hüvitised
Ravikindlustus katab psühhiaatrilise abi ning saatekirjaga kliinilise psühholoogi teenuse või psühhoteraapia lepingulistel teenuseosutajatel; saatekirjata erasessioonide eest tasute ise.
Kiire abi – Eesti
Kui teie või kellegi teise elu on ohus, helistage kohe hädaabinumbrile. Need teenused aitavad igal ajal:
- 112 · Emergencias
- 116 123 · Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon
- 655 8088 · Eluliin
Teave üle vaadatud novembris 2026 · Allikad: terviseamet.ee, tervisekassa.ee
Märgid, millele tähelepanu pöörata
Kiusamine on teiste poolt korduvalt ja tahtlikult tekitatud kahju, olgu füüsiline, verbaalne, sotsiaalne tõrjumine või internetis. Märgid lapsel või noorukil võivad olla soovimatus kooli minna, seletamatud vigastused või kahjustatud asjad, muutused meeleolus või unes, peavalud või kõhuvalud, langevad hinded, sõprade kaotamine või ärevus pärast telefoni kasutamist. Paljud noored ei räägi täiskasvanutele kohe.
Mis aitab: ravi ja spetsialistid
Tõhus reageerimine ühendab tegevuse koolis, kogu kooli hõlmavate kiusamisvastaste programmide ja selgete protokollidega, ning emotsionaalse toe noorele. Psühholoogid, laste- ja noortepsühholoogid ning koolipsühholoogid saavad aidata ärevuse, meeleolu languse, enesehinnangu ja sotsiaalsete oskustega, kasutades sageli kognitiiv-käitumuslikke lähenemisi. Perenõustamine aitab vanematel rahulikult reageerida. Tuge võidakse pakkuda ka neile, kes kiusavad.
Millal otsida kiiret abi
Võtke ühendust kohalike hädaabiteenustega, kui last või noorukit on raskelt rünnatud, teda ähvardatakse vägivallaga või ta väljendab enesetapu- või enesevigastamise mõtteid, mida tuleb alati tõsiselt võtta. Otsige kiiret abi ka seksuaalse ahistamise, väljapressimise või intiimsete piltide internetis jagamise korral ning säilitage tõendid, näiteks ekraanipildid.
Mida saate vahepeal ise teha
Kuulake rahulikult, uskuge noort ja öelge talle, et see pole tema süü. Vältige otsest vastasseisu teise lapse või tema perega; selle asemel dokumenteerige juhtunu ja võtke kooliga ühendust, et plaanis kokku leppida. Aidake tal säilitada sidet sõprade ja koolivälise tegevusega. Internetis kiusamise korral vaadake koos üle privaatsusseaded ja tundke regulaarselt huvi, kuidas tal läheb.
Millega tegeleb koolipsühholoog?
Koolipsühholoog toetab laste ja noorte õppimist, arengut ja heaolu haridusasutustes. Igapäevaselt hindab ta õppimis-, tähelepanu-, käitumis- ja emotsionaalseid raskusi, vaatleb õpilasi tunnis, koostab soovitustega kokkuvõtteid ning töötab peredega ja õpetajatega tugiplaanide kallal. Mõned juhendavad õpilasi ka õpiharjumuste, kooliastmete vahetuse ja karjäärivalikute osas või koolitavad kooli töötajaid.
Millal võiks koolipsühholoog aidata?
Koolipsühholoogiga on mõistlik konsulteerida, kui lapsel on vaatamata pingutustele raskusi lugemise, kirjutamise või matemaatikaga, kui tal on raske keskenduda, tema käitumine koolis muutub, tal võivad olla kõrged võimed või ta puutub kokku kiusamise või koolist keeldumisega. Kui ka kodus on märkimisväärseid emotsionaalseid probleeme või võimalik vaimse tervise häire, võib olla vaja ka kliinilist psühholoogi või lastepsühholoogi.
Kuidas valida
Valides kontrollige litsentsi ja väljaõpet, kasutatavat lähenemisviisi ning seda, kas spetsialistil on kogemusi just teie vajadusega. Arvestage ka praktiliste külgedega: keel, hind, asukoht või online-seansid ja vabad ajad. Suhe spetsialistiga on väga oluline; kui see mõne seansi järel ei tundu sobiv, on täiesti normaalne vahetada.
Korduma kippuvad küsimused
Kas avalik tervishoiusüsteem katab riigis Eesti psühholoogilise abi?
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad.
Kuidas kontrollida, et koolipsühholoog tohib riigis Eesti ametlikult tegutseda?
Eesti Psühholoogide Liit (Estonian Union of Psychologists), occupational qualification register: Üldine ametinimetus „psühholoog“ ei ole kaitstud. Kliinilistel psühholoogidel on kutsetunnistus (kliiniline psühholoog, tase 7, spetsialiseerumistega nagu kliiniline psühholoog-psühhoterapeut või neuropsühholoog), mis on kantud riiklikku kutseregistrisse; kontrollige tunnistust sealt.