Lähemalt: ATH
ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) mõjutab laste ja täiskasvanute tähelepanu, impulsiivsust ja aktiivsust. Diagnoosimiseks on vaja põhjalikku hindamist, sageli psühhiaatri, neuropsühholoogi või eriväljaõppega psühholoogi poolt. Ravi võib hõlmata psühhoharidust, käitumuslikke strateegiaid, tuge koolis või tööl ning vajaduse korral ravimeid.
Psühhoterapeudid on spetsialistid, kes on saanud väljaõppe ühes või mitmes psühhoteraapia mudelis (psühhodünaamiline, süsteemne, humanistlik, kognitiiv-käitumuslik…). Kaitstud kutsenimetus ja nõuded erinevad riigiti; profiilidel on näha iga spetsialisti väljaõpe ja registreering.
Vaimse tervise abi saamine – Eesti
Avalik tervishoiusüsteem · Tervisekassa
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad. Lisateave
Kuidas kontrollida, et spetsialistil on õigus tegutseda
- Eesti Psühholoogide Liit (Estonian Union of Psychologists), occupational qualification register. Üldine ametinimetus „psühholoog“ ei ole kaitstud. Kliinilistel psühholoogidel on kutsetunnistus (kliiniline psühholoog, tase 7, spetsialiseerumistega nagu kliiniline psühholoog-psühhoterapeut või neuropsühholoog), mis on kantud riiklikku kutseregistrisse; kontrollige tunnistust sealt.
Kindlustus ja hüvitised
Ravikindlustus katab psühhiaatrilise abi ning saatekirjaga kliinilise psühholoogi teenuse või psühhoteraapia lepingulistel teenuseosutajatel; saatekirjata erasessioonide eest tasute ise.
Kiire abi – Eesti
Kui teie või kellegi teise elu on ohus, helistage kohe hädaabinumbrile. Need teenused aitavad igal ajal:
- 112 · Emergencias
- 116 123 · Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon
- 655 8088 · Eluliin
Teave üle vaadatud novembris 2026 · Allikad: terviseamet.ee, tervisekassa.ee
Märgid, millele tähelepanu pöörata
Igaühe tähelepanu hajub vahel. ATH-d võib olla põhjust hinnata, kui raskused tähelepanu, enesekorralduse, impulsiivsuse või rahutusega on esinenud lapsepõlvest saati, ilmnevad erinevates keskkondades, nagu kool, töö ja kodu, ning põhjustavad tõelisi probleeme: lõpetamata ülesanded, sageli kaduma minevad asjad, unustatud kohtumised, mõtlematult tegutsemine või pidev rahutustunne. Täiskasvanutel jääb see sageli aastateks märkamata.
Mis aitab: ravi ja spetsialistid
Diagnoosimine nõuab pädeva spetsialisti, näiteks psühhiaatri, kliinilise psühholoogi, neuropsühholoogi või lastearsti hoolikat hindamist, sõltuvalt vanusest ja riigist. Ravi võib ühendada psühhoharidust, kognitiiv-käitumisteraapiat (KKT) enesekorralduse ja emotsioonide reguleerimise toetamiseks, vanemate koolitust laste puhul, kohandusi koolis ning vajaduse korral arsti määratud ja jälgitavaid ravimeid. Õppimist toetavad koolipsühholoogid ja eripedagoogid.
Millal otsida kiiret abi
ATH ise ei ole hädaolukord, kuid impulsiivsus võib riske suurendada. Võtke ühendust kohalike hädaabiteenustega pärast rasket õnnetust või vigastust või kui kellelgi on enesetapumõtteid või mõtteid teistele kahju teha. Pöörduge viivitamata arsti poole ravimite murettekitavate kõrvaltoimete korral, nagu valu rinnus või südamepekslemine, ning ärge muutke ravimite kasutamist ilma ravimi välja kirjutanud arstiga rääkimata.
Mida saate vahepeal ise teha
Väline struktuur aitab: kasutage kalendreid, äratusi, nimekirju ja nähtavaid meeldetuletusi ning jagage ülesanded väikesteks sammudeks koos lühikeste pausidega. Regulaarne uni, kehaline aktiivsus ja toidukorrad toetavad tähelepanu. Vähendage segajaid oma töö- või õppimiskohas. Laste puhul aitavad selged rutiinid, konkreetne kiitus ning rahulikud ja järjekindlad piirid. Otsige usaldusväärset teavet terviseorganisatsioonidelt, mitte ainult sotsiaalmeediast.
Millega tegeleb psühhoterapeut?
Psühhoterapeut aitab inimestel mõista ja muuta emotsionaalseid, suhetes ilmnevaid ja käitumuslikke mustreid struktureeritud terapeutilise suhte kaudu. Tema tööd suunab üks või mitu teraapiasuunda, näiteks kognitiiv-käitumuslik, psühhodünaamiline, süsteemne, humanistlik või integratiivne teraapia. Ta kohtub üksikisikute, paaride, perede või gruppidega, tavaliselt regulaarsetel seanssidel, ning kasutab seansiväliselt aega märkmete, ettevalmistuse ja oma supervisiooni jaoks.
Millal võiks psühhoterapeut aidata?
Psühhoteraapia sobib inimestele, kes soovivad süvitsi tegeleda korduvate raskustega: ärevuse, meeleolu languse, suhtemustrite, enesehinnangu, varasemate kogemuste mõju või suurte elumuutustega. See võib aidata ka siis, kui tunnete end kinni olevat ilma selge diagnoosita. Kui vajate ametlikku diagnoosi, konkreetset psühholoogilist hindamist või ravimeid, võib olla vaja kaasata kliiniline psühholoog või psühhiaater.
Kuidas valida
Valides kontrollige litsentsi ja väljaõpet, kasutatavat lähenemisviisi ning seda, kas spetsialistil on kogemusi just teie vajadusega. Arvestage ka praktiliste külgedega: keel, hind, asukoht või online-seansid ja vabad ajad. Suhe spetsialistiga on väga oluline; kui see mõne seansi järel ei tundu sobiv, on täiesti normaalne vahetada.
Korduma kippuvad küsimused
Kas avalik tervishoiusüsteem katab riigis Eesti psühholoogilise abi?
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad.
Kuidas kontrollida, et psühhoterapeut tohib riigis Eesti ametlikult tegutseda?
Eesti Psühholoogide Liit (Estonian Union of Psychologists), occupational qualification register: Üldine ametinimetus „psühholoog“ ei ole kaitstud. Kliinilistel psühholoogidel on kutsetunnistus (kliiniline psühholoog, tase 7, spetsialiseerumistega nagu kliiniline psühholoog-psühhoterapeut või neuropsühholoog), mis on kantud riiklikku kutseregistrisse; kontrollige tunnistust sealt.