Lähemalt: ATH
ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) mõjutab laste ja täiskasvanute tähelepanu, impulsiivsust ja aktiivsust. Diagnoosimiseks on vaja põhjalikku hindamist, sageli psühhiaatri, neuropsühholoogi või eriväljaõppega psühholoogi poolt. Ravi võib hõlmata psühhoharidust, käitumuslikke strateegiaid, tuge koolis või tööl ning vajaduse korral ravimeid.
Psühhiaatrid on vaimsele tervisele spetsialiseerunud arstid. Nad diagnoosivad, määravad ja jälgivad ravimeid ning võivad pakkuda ka psühhoteraapiat. Tavaliselt on nad esimene valik, kui võib vaja minna ravimeid või sümptomid on rasked.
Vaimse tervise abi saamine – Eesti
Avalik tervishoiusüsteem · Tervisekassa
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad. Lisateave
Kuidas kontrollida, et spetsialistil on õigus tegutseda
- Terviseamet (Health Board). Psühhiaatrid peavad olema tervishoiutöötajana registreeritud Terviseametis, mis peab riiklikku tervishoiutöötajate registrit.
Kindlustus ja hüvitised
Ravikindlustus katab psühhiaatrilise abi ning saatekirjaga kliinilise psühholoogi teenuse või psühhoteraapia lepingulistel teenuseosutajatel; saatekirjata erasessioonide eest tasute ise.
Kiire abi – Eesti
Kui teie või kellegi teise elu on ohus, helistage kohe hädaabinumbrile. Need teenused aitavad igal ajal:
- 112 · Emergencias
- 116 123 · Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon
- 655 8088 · Eluliin
Teave üle vaadatud novembris 2026 · Allikad: terviseamet.ee, tervisekassa.ee
Märgid, millele tähelepanu pöörata
Igaühe tähelepanu hajub vahel. ATH-d võib olla põhjust hinnata, kui raskused tähelepanu, enesekorralduse, impulsiivsuse või rahutusega on esinenud lapsepõlvest saati, ilmnevad erinevates keskkondades, nagu kool, töö ja kodu, ning põhjustavad tõelisi probleeme: lõpetamata ülesanded, sageli kaduma minevad asjad, unustatud kohtumised, mõtlematult tegutsemine või pidev rahutustunne. Täiskasvanutel jääb see sageli aastateks märkamata.
Mis aitab: ravi ja spetsialistid
Diagnoosimine nõuab pädeva spetsialisti, näiteks psühhiaatri, kliinilise psühholoogi, neuropsühholoogi või lastearsti hoolikat hindamist, sõltuvalt vanusest ja riigist. Ravi võib ühendada psühhoharidust, kognitiiv-käitumisteraapiat (KKT) enesekorralduse ja emotsioonide reguleerimise toetamiseks, vanemate koolitust laste puhul, kohandusi koolis ning vajaduse korral arsti määratud ja jälgitavaid ravimeid. Õppimist toetavad koolipsühholoogid ja eripedagoogid.
Millal otsida kiiret abi
ATH ise ei ole hädaolukord, kuid impulsiivsus võib riske suurendada. Võtke ühendust kohalike hädaabiteenustega pärast rasket õnnetust või vigastust või kui kellelgi on enesetapumõtteid või mõtteid teistele kahju teha. Pöörduge viivitamata arsti poole ravimite murettekitavate kõrvaltoimete korral, nagu valu rinnus või südamepekslemine, ning ärge muutke ravimite kasutamist ilma ravimi välja kirjutanud arstiga rääkimata.
Mida saate vahepeal ise teha
Väline struktuur aitab: kasutage kalendreid, äratusi, nimekirju ja nähtavaid meeldetuletusi ning jagage ülesanded väikesteks sammudeks koos lühikeste pausidega. Regulaarne uni, kehaline aktiivsus ja toidukorrad toetavad tähelepanu. Vähendage segajaid oma töö- või õppimiskohas. Laste puhul aitavad selged rutiinid, konkreetne kiitus ning rahulikud ja järjekindlad piirid. Otsige usaldusväärset teavet terviseorganisatsioonidelt, mitte ainult sotsiaalmeediast.
Millega tegeleb psühhiaater?
Psühhiaater on arst, kes hindab vaimse tervise probleeme meditsiinilisest vaatenurgast. Igapäevaselt viib ta läbi diagnostilisi intervjuusid, välistab kehalisi põhjusi, otsustab, kas ravimid võiksid aidata, kirjutab need välja ning jälgib nende toimet ja kõrvaltoimeid. Paljud pakuvad ka psühhoteraapiat või teevad koostööd psühholoogidega. Nad võtavad vastu täiskasvanuid, eakaid ja, kui nad on sellele spetsialiseerunud, lapsi ja noorukeid.
Millal võiks psühhiaater aidata?
Kaaluge psühhiaatri poole pöördumist, kui sümptomid on intensiivsed või kestavad kaua, kui ainult teraapiast ei ole piisanud, kui võtate juba psühhiaatrilisi ravimeid või kui esineb selliseid kogemusi nagu tugevad meeleolukõikumised, asjade kuulmine või nägemine, mida teised ei koge, või väga häiritud uni. Kui vajate peamiselt vestlusteraapiat igapäevaste raskuste korral, võib paremini sobida psühholoog või psühhoterapeut.
Kuidas valida
Valides kontrollige litsentsi ja väljaõpet, kasutatavat lähenemisviisi ning seda, kas spetsialistil on kogemusi just teie vajadusega. Arvestage ka praktiliste külgedega: keel, hind, asukoht või online-seansid ja vabad ajad. Suhe spetsialistiga on väga oluline; kui see mõne seansi järel ei tundu sobiv, on täiesti normaalne vahetada.
Korduma kippuvad küsimused
Kas avalik tervishoiusüsteem katab riigis Eesti psühholoogilise abi?
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad.
Kuidas kontrollida, et psühhiaater tohib riigis Eesti ametlikult tegutseda?
Terviseamet (Health Board): Psühhiaatrid peavad olema tervishoiutöötajana registreeritud Terviseametis, mis peab riiklikku tervishoiutöötajate registrit.