Lähemalt: trauma
Pärast traumeerivat kogemust on tavaline, et esineb pealetükkivaid mälestusi, õudusunenägusid, ülivalvsust või välditakse meenutusi. Kui need püsivad, võivad aidata traumale keskendunud teraapiad, nagu EMDR või traumafokusseeritud KKT. Otsige spetsialisti, kellel on trauma alal eriväljaõpe.
Psühhiaatrid on vaimsele tervisele spetsialiseerunud arstid. Nad diagnoosivad, määravad ja jälgivad ravimeid ning võivad pakkuda ka psühhoteraapiat. Tavaliselt on nad esimene valik, kui võib vaja minna ravimeid või sümptomid on rasked.
Vaimse tervise abi saamine – Eesti
Avalik tervishoiusüsteem · Tervisekassa
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad. Lisateave
Kuidas kontrollida, et spetsialistil on õigus tegutseda
- Terviseamet (Health Board). Psühhiaatrid peavad olema tervishoiutöötajana registreeritud Terviseametis, mis peab riiklikku tervishoiutöötajate registrit.
Kindlustus ja hüvitised
Ravikindlustus katab psühhiaatrilise abi ning saatekirjaga kliinilise psühholoogi teenuse või psühhoteraapia lepingulistel teenuseosutajatel; saatekirjata erasessioonide eest tasute ise.
Kiire abi – Eesti
Kui teie või kellegi teise elu on ohus, helistage kohe hädaabinumbrile. Need teenused aitavad igal ajal:
- 112 · Emergencias
- 116 123 · Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon
- 655 8088 · Eluliin
Teave üle vaadatud novembris 2026 · Allikad: terviseamet.ee, tervisekassa.ee
Märgid, millele tähelepanu pöörata
Pärast hirmutavat või ülekaalukat sündmust on normaalne, et olete mõnda aega vapustatud. Abi tasub otsida, kui nädalaid hiljem on teil endiselt pealetükkivad mälestused või õudusunenäod, olete pidevalt valvel, ehmute kergesti, väldite kõike, mis toimunut meenutab, tunnete tuimust või eemaldumist või märkate, et see mõjutab teie und, suhteid või tööd. Trauma võib tuleneda ka korduvatest lapsepõlvekogemustest.
Mis aitab: ravi ja spetsialistid
Traumale keskendunud teraapiatel on tugev tõenduspõhisus, eriti traumafokuseeritud kognitiiv-käitumisteraapial (TF-KKT), kognitiivse töötlemise teraapial, pikendatud kokkupuuteteraapial ja EMDR-il. Peamised spetsialistid on psühholoogid, kliinilised psühholoogid ja psühhoterapeudid, kellel on spetsiaalne traumaalane väljaõpe. Komplekstrauma korral algab teraapia sageli turvatunde ja emotsioonide reguleerimise loomisest. Psühhiaater saab hinnata, kas ravimid võiksid aidata selliste sümptomite puhul nagu uneprobleemid või tugev ärevus.
Millal otsida kiiret abi
Kui olete praegu ohus või teile kahju teinud inimene on endiselt ohuks, võtke ühendust kohalike hädaabiteenustega. Otsige kiiret abi ka siis, kui teil on mõtteid oma elu lõpetada või endale kahju teha või kui tunnete end reaalsusest täiesti eraldatuna. Pärast füüsilist või seksuaalset rünnakut on arstiabi oluline isegi siis, kui nähtavaid vigastusi ei ole.
Mida saate vahepeal ise teha
Olge enda vastu kannatlik: teie reaktsioonid on vastus millelegi ebanormaalsele. Püüdke hoida lihtsaid rutiine, und ja toidukordi ning veeta aega inimestega, kelle seltsis tunnete end turvaliselt. Maandumistehnikad, näiteks tähelepanu pööramine sellele, mida enda ümber näete ja kuulete, võivad aidata, kui mälestused peale tungivad. Vältige alkoholi või narkootikumide kasutamist tunnete tuimestamiseks ning valige ise, millal ja kellega oma lugu jagate.
Millega tegeleb psühhiaater?
Psühhiaater on arst, kes hindab vaimse tervise probleeme meditsiinilisest vaatenurgast. Igapäevaselt viib ta läbi diagnostilisi intervjuusid, välistab kehalisi põhjusi, otsustab, kas ravimid võiksid aidata, kirjutab need välja ning jälgib nende toimet ja kõrvaltoimeid. Paljud pakuvad ka psühhoteraapiat või teevad koostööd psühholoogidega. Nad võtavad vastu täiskasvanuid, eakaid ja, kui nad on sellele spetsialiseerunud, lapsi ja noorukeid.
Millal võiks psühhiaater aidata?
Kaaluge psühhiaatri poole pöördumist, kui sümptomid on intensiivsed või kestavad kaua, kui ainult teraapiast ei ole piisanud, kui võtate juba psühhiaatrilisi ravimeid või kui esineb selliseid kogemusi nagu tugevad meeleolukõikumised, asjade kuulmine või nägemine, mida teised ei koge, või väga häiritud uni. Kui vajate peamiselt vestlusteraapiat igapäevaste raskuste korral, võib paremini sobida psühholoog või psühhoterapeut.
Kuidas valida
Valides kontrollige litsentsi ja väljaõpet, kasutatavat lähenemisviisi ning seda, kas spetsialistil on kogemusi just teie vajadusega. Arvestage ka praktiliste külgedega: keel, hind, asukoht või online-seansid ja vabad ajad. Suhe spetsialistiga on väga oluline; kui see mõne seansi järel ei tundu sobiv, on täiesti normaalne vahetada.
Korduma kippuvad küsimused
Kas avalik tervishoiusüsteem katab riigis Eesti psühholoogilise abi?
Kindlustatud inimesed saavad Tervisekassa lepingupartneri juures psühhiaatri vastuvõtule tasuta ning kliinilise psühholoogi vastuvõtt ja psühhoteraapia on kaetud perearsti või eriarsti saatekirjaga. Lepinguliste kliiniliste psühholoogide kättesaadavus erineb maakonniti ja ootejärjekorrad võivad olla pikad.
Kuidas kontrollida, et psühhiaater tohib riigis Eesti ametlikult tegutseda?
Terviseamet (Health Board): Psühhiaatrid peavad olema tervishoiutöötajana registreeritud Terviseametis, mis peab riiklikku tervishoiutöötajate registrit.